» Logistiku ABC
Logistiku ABC on kirjutatud väikeseks spikriks või minikäsiraamatuks algajale logistikule. Allpool on teemad, mis võivad huvi pakkuda ja abiks olla inimesele, kes oma tööpostil peab esimest korda elus kokku puutuma rahvusvahelise transpordiga.
Kui Sulle on käsiraamatus midagi arusaamatuks jäänud või kui Sul on lisaküsimusi, siis võta meiega julgesti ühendust online või e-posti teel info@arcotransport.ee.
- Transpordifirmad ja nende liigitus
- Laadimisühikud
- Rahvusvahelistel vedudel kasutatavad veokid
- Transpordis kasutatavad lühendid
- Tarneklauslid ( Incoterms)
- Kindlustused ja garantiid
- Ülevaade kaubaga kaasnevatest dokumentidest
Transpordifirmad ja nende liigitus
Transpordifirmad võib laias laastus jagada kaheks suureks grupiks:Ekspediitorfirmad
Mis on ekspediitorfirma?
Ekspediitorfirma on transporti korraldav ettevõte, kus reeglina töötab hulgaliselt vedudega tegelevaid inimesi e. ekspediitoreid, kusjuures firmal endal ei pruugi olla ühtegi veovahendit. Ekspediitorid suhtlevad klientidega, pakkudes neile sobivaimat transpordilahendust kauba kohale toimetamiseks. Ekspediitorfirma edukus sõltub väga paljuski alltöövõtjatest ja nendega sõlmitud kokkulepetest. Kaupade liikumist ainult paberil nähes võib ekspediitorfirma liigutada aastas tuhandeid tonne kaupu. Tänapäeva ekspediitoril on reeglina ladustamise (terminaali) võimalus kas endal või koostööpartneri näol olemas. Loomulikult eeldab kliendi hea teenindamine ka vajadusel tolliformaalsuste kaasamist ekspediitori poolt pakutavasse teeninduspaketti.
Mis eelise annab ekspediitorfirma kasutamine kliendile?
Firma logistiku ülesanne on organiseerida kauba õigeaegne ning kadudeta kohale toimetamine. Kõige lihtsam viis endale pandud ülesannet teostada oleks muidugi delegeerida see kellelegi teisele, kelle kasutada olevad kaubavood samast regioonist oleksid tunduvalt suuremad. Ilmselt oleks selline "keegi teine" samal alal tegutsev ja samast tehasest kaupu tarniv konkurent, kellega kaubatoomisel koopereeruda. Samas võib selline koostöö lõpptulemusena hoopis ohtlikumaks osutuda kui algul pealtnäha paistab, seda enam, et konkurent on ikkagi konkurent. Kui eelmine variant on lõplikult ära langenud, võib ka leida vedaja firma, kellel on olemas auto antud regioonis ja piisavalt kaubaruumi haagises, et kaup ära mahuks. Sellise firma ja auto leidmine on väga töömahukas arvestades tõsiasja, et Eestis on üle 1 400 rahvusvaheliste autovedude litsentsi omavat firmat (ERAA 2007). Siinkohas ilmnebki ekspediitorfirma eelis: transporditellijal on palju lihtsam helistada ekspediitorfirma ekspediitorile ja tellida vedu tema käest, sest ekspediitor omab head ülevaadet autodest, kes on Sinu poolt soovitud ajal antud regioonis ja kellel on võimalus kaup ära tuua, Sulle sobival ajal ja Sulle sobivasse kohta.
Informatsioon
Kauba kiire ja õigeaegse liikumise aluseks on kindlasti informatsioon, mis veotellija käest saadakse. Sageli mõjutab info liikumine ka kauba liikumist. Ekspediitoril peaks olema veoprotsessi teostamiseks kauba kohta vähemalt samapalju informatsiooni kui kauba saatjal. Tihti unustatakse veotellimuses mõni oluline kauba või pakendi iseloomu puudutav märge tegemata. Sellisest "väikesest apsakast" võib aga lõppkokkuvõttes tulla sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuv nõue ja lisaks rikutud suhted.
Kombineeritud transport
Kauba iseloomust tulenevate riskide vältimiseks nagu kergesti purunemine (nt. mööbel) kasutavad ekspediitorfirmad kombineeritud transporti. Teatavasti loksub ja väriseb rekka üsna korralikult läbides Sinu kaubaga näiteks 3 000 kilomeetrit Itaaliast Eestisse; viga võib saada aga transporditav kaup. Kombineeritud transpordi vahelüliks (loe: Poola teede vältimiseks), kasutab ekspediitorfirma laevanduse teenuseid. Poolhaagis (vt. sadulveok koos poolhaagisega) saadetakse Saksamaalt otse laevaga Tallinnasse.
Vedajad
Mis ülesanne on vedajatel?
Vedajad on transpordiettevõtted, kes omavad autosid ja kes konkreetselt kauba punktist A, punkti B toimetavad. Vedajad omavad rahvusvaheliste vedude litsentsi ning on ERAA (Eesti Autovedajate Assotsiatsioon) liikmed, kus veofirma saab rahvusvaheliseks transpordiks vajalikud paberid, nagu TIR Carnet vihikud, teeload, CEMT load. Tänapäeval soovivad vedajad aina rohkem saada pidevat tööd ekspediitorfirmade lepingulises alltöövõtus, kuna kulude minimiseerimine on saanud üldtuntult edupandiks. Kas peakski ühel endast lugupidaval vedajal olema struktuuris oma ekspediitorosakond, mis teenindaks ainult sedasama vedajat?
Miks vedajad ise ekspedeerimisega ei tegele?
Tegelikult võiks küsimuse teistmoodi sõnastada: miks ekspediitorid ei tegele vedamisega? Paljud tegelevadki, aga siiski on need kaks asja väga paljuski erinevad: ekspediitori töövahenditeks on mobiiltelefon, arvuti ja pastakas, kuid vedaja töövahenditeks on autorongid, mis vajavad hoolet ja remonti, tuleb tegeleda kaadriprobleemidega, muretseda veoks vajalikud paberid, tunnistused jne.
Kes on vedajate kliendid?
Vedajate kliendid on peamiselt ekspediitorfirmad, kes omavad laia kliendibaasi ja suuri läbiliikuvaid kaubavooge. Vedaja seisukohalt on väga tähtis, et ta auto pidevalt liiguks, et auto ei peaks ootama näiteks Saksamaal või Hollandis, millal ta autole kaup leitakse, et auto saaks hakata kodu poole liikuma. See on ka üks põhjus, miks vedajal on lihtsam kasutada ekspediitorfirmat, kui hakata ise potentsiaalsetelt klientidelt kaupa peale otsima. Ühe rekka seisupäeva hinnaks arvestatakse keskmiselt 2 000 EEK päevas; kui auto seisab kaubata 5 päeva on kahju juba 10 000 Eesti krooni.
Erinevad laadimisühikud
Transpordis on kasutusel väga palju erinevaid kaubakoguse mõõtühikuid, alljärgnevalt on kirjeldatud enim levinud kaubamõõtühikuid maantee- ja meretranspordil.
Kui palju on võimalik haagise peale laadida?
Kaubamahutavus on paika pandud erinevate rahvusvaheliste nõuete poolt, nagu maanteel lubatavad veokite gabariidid ja massid.
Enimlevinumaks max. kauba mõõtühikuteks maanteetranspordis on järgmised parameetrid:
24 000 kg,
34 EUR alust (1 200 x 800 mm)
26 FIN alust (1 200 x 1 000 mm)
85 m³ … 112 m³ (sõltuvalt haagise tüübist, kas täis- või poolhaagis)
13,6 ldm (laadimismeetrit)
Alltoodud tabelist on näha erinevate kaubamõõtühikute omavaheline sõltuvus maanteetranspordil.
|
EUR
|
LDM
|
m3
|
Kg
|
|
SELGITUS |
||
|
1
|
0,4
|
2,5
|
730
|
EUR - |
|||
|
2
|
0,8
|
5
|
1 460
|
EUR alust (1200x800mm) |
|||
|
3
|
1,2
|
7,5
|
2 190
|
||||
|
4
|
1,6
|
10
|
2 920
|
LDM - |
|||
|
5
|
2
|
12,5
|
3 650
|
Laadimismeetrit |
|||
|
6
|
2,4
|
15
|
4 380
|
(jooksvat meetrit haagise pikkusest) |
|||
|
7
|
2,8
|
17,5
|
5 110
|
||||
|
8
|
3,2
|
20
|
5 840
|
m3
- |
|||
|
9
|
3,6
|
22,5
|
6 570
|
Kuupmeetrit kaupa koos pakendiga |
|||
|
10
|
4
|
25
|
7 300
|
||||
|
11
|
4,4
|
27,5
|
8 030
|
Kg - |
|||
|
12
|
4,8
|
30
|
8 760
|
Kilogrammi kaupa koos pakendiga |
|||
|
13
|
5,2
|
32,5
|
9 490
|
||||
|
14
|
5,6
|
35
|
10 220
|
Osakoormate transpordil |
|||
|
15
|
6
|
37,5
|
10 950
|
arvestatakse transpordi hind |
|||
|
16
|
6,4
|
40
|
11 680
|
vastavalt suurimale kauba kaalu |
|||
|
17
|
6,8
|
42,5
|
12 410
|
või mahu näitajale. |
|||
|
18
|
7,2
|
45
|
13 140
|
Nt. 1 EUR alus, 1 m3, 300 kg, |
|||
|
19
|
7,6
|
47,5
|
13 870
|
arvestataks kui 1 EUR alust. |
|||
|
20
|
8
|
50
|
14 600
|
Siin on suurimaks näitajaks EUR alus. |
|||
|
21
|
8,4
|
52,5
|
15 330
|
Kuid 1 EUR alus, 1 m3, 1400 kg, |
|||
|
22
|
8,8
|
55
|
16 060
|
tähendaks vastavalt 2 EUR aluse |
|||
|
23
|
9,2
|
57,5
|
16 790
|
hinda, sest siin on suurimaks | |||
|
24
|
9,6
|
60
|
17 520
|
näitajaks kauba kaal. | |||
|
25
|
10
|
62,5
|
18 250
|
||||
|
26
|
10,4
|
65
|
18 980
|
||||
|
27
|
10,8
|
67,5
|
19 710
|
||||
|
28
|
11,2
|
70
|
20 440
|
||||
|
29
|
11,6
|
72,5
|
21 170
|
||||
|
30
|
12
|
75
|
21 900
|
||||
|
31
|
12,4
|
77,5
|
22 630
|
||||
|
32
|
12,8
|
80
|
23 360
|
||||
|
33
|
13,2
|
82,5
|
23 700
|
||||
|
34
|
13,6
|
85
|
24 000
|
Kui palju saab laadida konteinerisse?
See, kui palju kaupa mahub konteinerisse, oleneb konteineri suurusest. Kõige levinumad on 20 (20’ DC) ja 40 (40’ DC) jala pikkused konteinerid. Et vastu tulla erinevatele nõudmistele kauba transpordil, on kasutusel ka eelnimetatuist suurema kubatuuriga konteinerid (40’HC), mille kõrgus on jala võrra kõrgem, ning laiemad konteinerid (40’ PW; 45’HCPW), mis mahutavad kõrvuti standardsed (EUR, FIN) alused.
Konteinerite suurused meetermõõdustikus (meetrit) :
|
Parameetrid
|
20’ DC
|
40’DC
|
40’HC
|
40’PW
|
45’ HCPW
|
|
Välismõõdud
|
|
|
|
|
|
|
Pikkus
|
6,058
|
12,192
|
12,192
|
12,192
|
13,716
|
|
Laius
|
2,438
|
2,438
|
2,438
|
2,500
|
2,500
|
|
Kõrgus
|
2,591
|
2,591
|
2,896
|
2,591
|
2,896
|
|
Sisemõõdud
|
|
|
|
|
|
|
Pikkus
|
5,902
|
12,032
|
12,032
|
12,039
|
13,553
|
|
Laius
|
2,350
|
2,350
|
2,350
|
2,435
|
2,426
|
|
Kõrgus
|
2,390
|
2,390
|
2,695
|
2,376
|
2,684
|
|
Ukseava suurus
|
|
|
|
|
|
|
Laius
|
2,338
|
2,338
|
2,338
|
2,338
|
2,442
|
|
Kõrgus
|
2,280
|
2,280
|
2,580
|
2,280
|
2,568
|
|
Maht
(m3)
|
33,1
|
67,6
|
76,2
|
69,8
|
88,7
|
|
Max. kaal
(tonni)
|
21,6
|
26,7
|
26,5
|
26,7
|
29,5
|
Rahvusvahelistel kaubavedudel kasutatavad raskeveokid
Veoautodest kasutatakse Euroopas seitsme erineva veokitootja toodangut: DAF, IVECO, MAN, MERCEDES-BENZ, RENAULT, SCANIA ja VOLVO.
http://www.daftrucks.com/
http://www.iveco.com/
http://www.man-nutzfahrzeuge.de/
www.mercedes.com/e/ecars/trucks/default.htm
http://www.renault-vi.com/
http://www.scania.com/
http://www.truck.volvo.se/
Kõigil neil firmadel on oma müügi- ja hooldusvõrk üle Euroopa. On olemas ka teisi raskeveokite tootjaid, kes tegutsevad lokaalsel turul ja ei oma laialdast teenindusvõrku, mis omakorda teeb rahvusvahelistel vedudel tegutsemise riskantseks. Raskeveokite klassi loetakse veoautosid täismassiga üle 16 tonni.
Rahvusvahelistel vedudel kasutatakse erinevaid veoki kombinatsioone, millest levinumad on:
-
Sadulveok koos poolhaagisega
-
Veok šassiile pealeehitatud furgooni ja täishaagisega
-
Veok šassiile pealeehitatud furgooni ja kesktelikhaagisega
-
Konteinerveod
Sadulveok koos poolhaagisega
undefined
undefined
undefined
undefined
undefined
undefined
Sadulveok on tavaliselt sillakombinatsiooniga 4x2 ja poolhaagis 3-sillaline.
Selline kombinatsioon on mõeldud täismassile 40 tonni, mis kehtib enamikes Euroopa riikides. Poolhaagistest on kasutusel alumiiniumportedega tenthaagised, "
curtain slider" ilma portedeta lükandtenthaagis, isotermilised külmutushaagised, konteinerhaagised, furgoonhaagised, kallurhaagised ja tsisternhaagised.
Kõik need poolhaagised jagunevad omakorda erinevateks mudeliteks, olenevalt töö iseloomule.
Veok šassiile pealeehitatud furgooni ja täishaagisega
undefined
undefined
undefined
undefined
undefined
undefined
Veok šassii sillavalemiga 6x2, 4x2 või 6x4 (üksikud) ja täishaagis 2 või 3 sillaga.
Kehtivad samad võimalused nagu poolhaagise puhul
Veok šassiile pealeehitatud furgooni ja kesktelikhaagisega
undefined
undefined
undefined
undefined
undefined
undefined
Veok šassii 6x2 ja haagis 2 sillaga (
Euro truck train)
Viimasel ajal väga populaarne kombinatsioon kogu Euroopas. Võimaldab vedada 38 euroalust. Liiklusseadustes väga rangelt paika pandud kõik pikkused. Kogupikkus auto ninast kuni haagise tagumise punktini 18,75 meetrit. Kabiini tagumisest punktist haagise tagumise punktini 16, 4 meetrit. Koormaruumi pikkus, veoki furgooni + haagise furgooni pikkus 15,65 meetrit.
Raskeveokitele nõutavad sertifikaadid
Raskeveokid peaksid vastama tänasel päeval kindlasti "Ohutu veoki " normidele. Normidele vastavus annab eelise veolubade ja mõnede Euroopa riikide läbimise kohalt.
Rahvusvahelises transpordis osalevad poolhaagised ja täishaagised peavad samuti vastama "rohelise ja ohutu" veoki eeskirjadele. Alles S-nõuetele vastav veok koos samadele nõuetele vastava haagisega saab taotleda S-sertifikaati.
S-sertifikaat väljastatakse uue tehasest tarnitud veoki puhul kas otse tehasest või tehase esindaja poolt, mis kehtib ühe aasta. Võimalus on sertifikaat saada ka ARK tehnoosakonnast, kuid sellele peab eelnema ülevaatus ARK poolt ettenähtud ülevaatuspunktis. Edasised sertifikaadi pikendamised toimivad ainult läbi ARK.
Kontrollimine: valmistaja tõendi olemasolu ja selle vastavust sõiduki tehasetähisele ja mootori numbrile ning tootja sildile. Auto teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesoleva eeskirja vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ettenähtud metoodikale selleks ettenähtud ARK ülevaatuspunktides.
Informatsioon ARK Tallinna büroost aadressiga Mäealuse 19, Tallinn
Konteinerveod
undefined
undefined
undefined
undefined
undefined
undefined
20 - jalane konteiner
pikkus 5,89 x kõrgus 2,43 x laius 2,39 meetrit
undefined
undefined
undefined
undefined
undefined
undefined
40 - jalane konteiner
pikkus 12 x kõrgus 2,34 x laius 2,39 meetrit
Maantee- ja meretranspordis kasutatavad lühendid
Kasulikud lühendid autotranspordis
ADR
- "Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa kokkulepe" (European Agreement concerning the international carriage of dangerous goods by road)
ATP (Agreement of Transportation Perishable) - Kiirestiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellel veol kasutatavate eriveovahendite kokkulepe
CEMT - Euroopa Transpordiministrite Konverents
ERAA - Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
EEA (EFFA) - Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon
AL - Autoettevõtete Liit
TIR - TIR konventsioonile vastavalt väljatöötatud süsteem tolliprotseduuride kiirendamiseks
IRU - Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit
ARK - Autoregistrikeskus. Aadress Tallinn, Mäepealse 19
Rahvusvahelised transpordiorganisatsioonid
FIATA http://www.fiata.com/
IRU http://www.iru.org/
OICA http://www.oica.net/
Tarneklauslid ( Incoterms)
Järgnev teema on siia lisatud selleks, et anda kiire ülevaade tarneklauslite kohta. Vedamist kaudselt, kuid kliendi - tarnija suhet puudutab teema kindlasti.
Incoterms, need on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) poolt kinnitatud tarneklauslid, mis on müügitehingu osapooltele rahvusvahelises kaubanduses ühese tähendusega nii Eestis kui ka Ameerikas. Tarneklauslid jagavad ära erinevad kohustused ja kulud osapoolte vahel kogu müügiprotsessi jooksul. Erinevaid tarneklausleid on 13 ja need ütlevad täpselt milleks kumbki osapool on kohustatud ning mille eest maksma kogu teekonna vältel tarnija e. müüja laost kuni ostja "ukseni".
Tarneklauslite ajaloo poole pealt peaks mainima et, ICC avaldas oma esimese versiooni tarneklauslitest 1936. a., tänapäeval on meil võimalus kasutada versiooni aastast 2000.
Incoterms 2000 tarneklauslid
|
Rühm E |
EXW
|
Ex Works |
Müüja seisukohalt miinimumklausel, mis paneb peaaegu kõik kohustused ostjale. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on antud ostja käsutusse müüja oma ruumides, näiteks tehases, laos, kokkulepitud päeval. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul.
|
|
Rühm F
|
FCA
|
Free Carrier |
Müüja täidab oma tarnekohustuse, kui toimetab kauba ostja poolt näidatud kaubavedaja valve alla. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on nimetatud kohas loovutatud esimesele kaubavedajale. Müüja maksab ekspordiformaalsused, ostja eksporditerminalimaksu. Kui müüja maksab eksporditerminalimaksu, tuleb klausel formuleerida järgmiselt:
Free Carrier Loaded. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul.
|
|
FAS
|
Free Alongside Ship |
Müüja kohustuseks on tarnida kaup kokkulepitud laeva laadimiskohta kokkulepitud ajal ja kaup ekspordiks deklareerida. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on tarnitud laeva kõrvale kaile või praamile nimetatud laadimissadamas ja ekspordi tollivormistus on tehtud. Kasutatakse meretranspordi puhul.
|
|
|
FOB
|
Free on Board |
Müüja täidab oma tarnekohustuse, kui laadib kaubaostja poolt näidatud laevale kokkulepitud ajal ning deklareerib kauba ekspordiks. Tõendiks tarne kohta peab müüja toimetama ostjale dokumendi, mis on üldiselt traditsiooniline konossement. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on nimetatud laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab ekspordiformaalsused. Kasutatakse meretranspordi puhul.
|
|
|
Rühm C |
CFR
|
Cost and Freight |
Müüja deklareerib kauba ekspordiks, sõlmib veolepingu sihtsadamasse ja maksab veokulud. Risk siirdub ostjale lähtesadamas. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab kulud ja veokulud nimetatud sihtsadamani. Kasutatakse meretranspordi puhul.
|
|
CIF
|
Cost, Insurance and Freight |
Erineb CFR-st selle poolest, et müüja peab kindlustama tarne ostja kasuks. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab kulud, merekindlustuse ja veokulud kauba vedamise eest sihtsadamasse. Kasutatakse meretranspordi puhul.
|
|
|
CPT
|
Carriage Paid To |
Müüjal tuleb sõlmida veoleping sihtkohta, aga risk läheb ostjale, kui müüja annab kauba üle vedajale. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on loovutatud kaubavedaja valdusse. Müüja maksab kulud ja veo kuni nimetatud sihtkohani. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul.
|
|
|
CIP
|
Carriage and Insurance Paid To |
Müüja peab kindlustama kauba ostja arvel klauslis mainitud sihtkohani. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on loovutatud kaubavedaja valdusse. Müüja maksab kulud, veokindlustuse ja veo sihtkohani. Kasutakse kõikide transpordiliikide puhul.
|
|
|
Rühm D |
DAF
|
Delivered at Frontier |
Müüja toimetab kauba ekspordiks deklareerituna kokkulepitud kohta piiril ja annab ostjale dokumendid, millega ta võib kauba vastu võtta. Pärast seda vastutab ostja kulude, riskide ja kohustuste eest. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on nimetatud üleandmiskohas piiril, enne järgmise riigi tollipiiri, antud ostja käsutusse. Müüja maksab ekspordiformaalsused. Kasutatakse peamiselt auto- ja raudteetranspordi puhul.
|
|
DES
|
Delivered Ex Ship |
Müüja annab kaubad ostja käsutusse laeval mahalaadimissadamas. Müüja vastutab sellele eelnevate riskide ja kulude eest. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on laeval määratud sihtsadamas antud ilma tollimata ostja käsutusse. Kasutatakse meretranspordi puhul.
|
|
|
|
DEQ
|
Delivered Ex Quay
|
Müüja annab kauba ostja käsutusse mahalaadimissadama kail, vastutades kõikide sellele eelnevate kulude ja riskide eest. Impordi tolliformaalsused kuuluvad ostja kompetentsi. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on antud ostja käsutusse nimetatud sihtsadama kail. Ostja vastutab impordi eeldatavate tollide ja maksude ning muude ametlike maksude eest. Kasutatakse meretranspordi puhul.
|
|
DDU
|
Delivered Duty Unpaid |
Müüja kohustuseks on tarnida kaup klauslis mainitud sihtkohta. Müüja vastutab kõikide kulude ja riskide eest ,välja arvatud impordideklaratsioon, toll ja tollimiskulud. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on tollimata antud ostja käsutusse nimetatud sihtkohas ekspordiriigis. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul.
|
|
|
DDP
|
Delivered Duty Paid
|
Müüja vastutab kõikide kulude ja riskide eest, kuni on kauba nimetatud sihtkohani ostjale tarninud. Müüja vastutab ka impordiformaalsuste, tollide ja maksude eest. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on tollituna antud ostja käsutusse nimetatud sihtkohas impordiriigis. Müüja vastutab impordi eeldatavate tollimaksude ja muude ametlike maksude eest. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul.
|
* Tabeli koostamisel on abiks olnud järgmised allikad: www.iccwbo.org/incoterms/ ;
EEA, ERAA. Ekspedeerija käsiraamat, Tallinn 2000.
Lühidalt võiks siis öelda, et Incoterms 2000 on:
-
13 üheselt mõistetavat rahvusvahelise kaubanduse tarneklauslit
-
tõlgitud peamistesse maailma keeltesse, mis on kasutusel rahvusvahelises kaubanduses
-
laialdaselt kasutusel üle maailma, eriti Euroopas
-
neutraalsed, st. kuna ICC ei ole äriühing pole ICC vastutav ka tarneklauslite kasutamisest tingitud tagasilöökide eest
-
katab kogu teekonna ja on detailselt lahtimõtestatud ja kirjeldatud
-
paindlikud st. müüja ja ostja otsustavad ja lepivad kokku millist neist antud olukorras kasutada
-
kohaldatav ÜRO "Lepingu Seadusega" rahvusvahelisest kaubandusest, sünkroonis Viini Konventsiooniga
-
Väljendatud kolme ladina trükitähega.
Kindlasti ei tohiks:
-
võtta tarneklauslit kui seadust, sest ICC on erasektori organisatsioon ja ei oma seadusandlikku võimet, alati tuleb tarneklausel lepingus välja kirjutada
-
kasutada tarneklauslit üksinda vaid tuleb seostada konkreetse geograafilise kohaga
-
läbi mõtlemata ja detailidesse laskumata kasutada tarneklauslit tehingutes kuna osad klauslid määravad ära ka kauba eest tasumise viisi
-
tarneklauslit tehingu sõlmimisel üle tähtsustada kuna mõnes osas on nad siiski ebamäärased
Selle teema lõpetuseks peab mainima, et rahvusvaheliste kaubandustehingute lihtsustamisel on tarneklauslil kindlasti oma suur osa, kuid "kümme korda mõõda ja üks kord lõika" kehtib ka siin.
Kindlustused ja garantiid
Kõik transpordifirmad võtavad kliendi kaupa vedades vastutuse kaup tervelt ja kadudeta saatjalt saajale toimetada. Siinjuures on väga tähtis teada, et nii vedaja kui ekspedeerija vastutus on piiratud. Maanteevedudel on CMR Konventsiooni järgselt vedaja vastustuse ülempiir 8,33 SDR ühe kilo kauba brutokaalu kohta. SDR on rahvusvahelise valuutafondi arveldusühik ja tema kurss on ära toodud koos teiste valuutakurssidega vastavalt Eesti Panga päevaseisule. Hetkel on 1 SDR ca 17,2 EEK (24.09.2007).
Kergete ja kalliste kaupade korral oleks mõistlik sõlmida kaubakindlustusleping, mis kataks kogu kauba väärtuse.
Täpsemat teavet ja head nõu saad kindlasti oma ala asjatundjatelt (http://www.cmr.ee/).
Ülevaade kaubaga kaasnevatest dokumentidest
Kaubavahetusel vajalikud erinevad dokumendid on järgmised:
-
kauba saatja poolt väljastatavad paberid
-
lähteriigi eksportdokumendid
-
importdeklaratsioon
-
CMR - rahvusvaheline saateleht maanteevedudel (
international waybill)
Kuivõrd Eesti Vabariik liitus mais 2004 Euroopa Liiduga, kadusid EL piiridelt ka tollikontrollid ning vajadus vormistada EL siseselt nii eksport- kui importdeklaratsioone. Euroopa Liidu sisese transpordi puhul nüüd piisab, kui kaubaga on kaasas:
-
CMR – rahvusvaheline saateleht maanteevedudel.
-
Pakkeleht ja kaubaarve (ei ole kohustuslikud, kuna võib saata ka elektrooniliselt)
Teatud kaubagrupid (nt alkohol, ohtlikud veosed) nõuavad lisaks eridokumente.
Euroopa riigid, kuhu endiselt on vaja vormistada eksport- ja importdeklaratsioone, on näiteks Norra, Šveits, Liechtenstein ja Andorra. Lisaks deklaratsiooni vormistamisele on vaja ka TIR-plommiga haagist muuhulags kaubavahetusel Venemaa, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Serbia ja Montenegroga.
Kauba saatja poolt väljastatavate paberite hulka kuulub kindlasti arve (
invoice), mis on vaja tolliväärtuse määramiseks ja teised kauba kvaliteeti tõendavad dokumendid või eriload.
Lähteriigi eksportdokumendiks on tolli eksport-deklaratsioon, mille väljastab kauba saatja, juhul kui pole transpordifirmaga teisiti kokkulepitud. NB! Kauba saatja poolt vormistatud kauba eksportdeklaratsiooni kolmas leht tuleb kauba saatjale tagastada, selle alusel saab ta tõendada, et kaup on riigist väljunud ja ei pea tasuma käibemaksu.
Import-deklaratsioon - täpsema kirjelduse tollideklaratsioonidest ja tollivormistusest leiate eraldi Tolli ja tollivormistuse osast.
CMR - on rahvusvaheline kauba saateleht, mille täidab veofirma kohapeal, millest üks koopia läheb kauba saatjale, teine kauba saajale ja kolmas eksemplar jääb vedajale tõestuseks sooritatud veost, jõuab Teieni arvega veoteenuste eest. CMR blanketi näidet vaata siit.
Veoselepingud
Veoselepingud võib jagada kaheks: pikaajalised ja ühekordsed veoselepingud. Pikaajalised veoselepingud on tunduvalt mahukamad kui ühekordselepingud. Pikaajalised lepingud sõlmitakse peamiselt aastaks, mis panevad paika mõlema poole õigused ja kohustused antud õigussuhtes. Ühekordne veoseleping on enamalt lihtne e-mail või faks, mis sisaldab peale- ja mahalaadimisaadressi, kontaktisikuid ja telefoninumbreid, kaubakogust, pealelaadimiskuupäeva, soovitavat (nõutavat) mahalaadimiskuupäeva ja kokkulepitud veohinda.
Toll ja tollivormistus
Nagu juba eelpool mainitud, on Euroopa Liidu liikmesriikidega kaubavahetus suhteliselt lihtne ning kaubaga kaasnevate dokumentide hulk oluliselt väiksem kui kaubavahetusel mitte-EL riikidega. Viimasel juhul tuleb aga valmis olla mõningaseks paberitööks.
Alljärgnevalt on toodud väike ülevaade vajalikest dokumentidest kauba impordil ja ekspordil. Et Sind mitte ära hirmutada kogu selle paberimajanduse hulgaga, olgu eelnevalt öeldud, et meie asjatundlikud tollimaaklerid saavad Sind dokumentide organiseerimisega lahkesti aidata.
Dokumendid, mis on vajalikud kaupade impordil
Tollimata kaubad EL-välistest riikidest jõuavad Eestisse kas:
- läbi teiste EL-riikide, läbi tollilao- või terminali transiitdeklaratsiooniga (T1)
- või otse kolmandatest riikidest TIR-Carnetiga ;
-
võimalik on ka kauba liikumine sisemaatolliasutusse piirilt sisenemisdeklaratsiooniga (SD).
undefined undefined
Seejärel vormistatakse importdeklaratsioon, kuid kaupa ei tohi siiski enne kasutada, kui on vormistatud lõppdeklaratsioon (IM4) ja makstud tollimaksud (käibemaks, tollimaks ja võimalikud muud maksud (nt. aktsiis, põllumajandusmaks, dumpingumaks)).
Lisaks eelpoolnimetatud tollidokumentidele on tõrgeteta tollivormistuseks vajalikud veel:
-
undefined
undefined
K
aubaarve
-
undefined
undefined
CMR - rahvusvaheline saateleht maanteevedudel (
international waybill)
-
undefined
undefined
Pakkeleht
- undefined undefined Päritolu tõendav (sageli ka maksusoodustust võimaldav) päritoludokument (EUR1, Form A, päritolu üldsertifikaat)
- undefined undefined Teatud tarnetingimuste (nt FCA, FOB, EXW) puhul ka arve tarnekulude kohta
-
undefined
undefined
Mõningate kaupade korral (nt toiduained) nõutakse piiril fütosanitaarsertifikaati või Euroopa Liitu sisseveol märget, et antud kaubad vastavad EL normidele.
Dokumendid, mis on vajalikud kaupade ekspordil
Kauba Euroopa Liidust väljasaatmisel kasutatakse kas:
-
undefined
undefined
transiitdeklaratsiooni (T1),
-
undefined
undefined
TIR-Carnet’d või
-
undefined
undefined
liigub kaup koos eksportdeklaratsiooniga EL välispiirini.
Viimasel juhul on oluline fikseerida kauba piiriületus (Euroopa Liidu tolliasutuses tehakse märge tollideklaratsioonile), mis tõestab kauba saatja ekspordi toimumist maksuametile.
Muud saatedokumendid on ekspordil sarnased impordidokumentidega (kaubaarve, CMR jne).
Logistiku ABC PDF formaadis (909 kB)
| Arco Transport AS | Pärnasalu 11, Saue, Harjumaa | Tel 6816000 | | |
 |
